Radooni mõõtmise juhend.

Radooni mõõtmise kohustus on paikka pandud EU Direktiiviga 2013/59/EURATOM

Vaata ka: https://youtu.be/SlV9J30bEbU

Keskkonnaministeerium koostas radooni mõõtmiseks juhendi, mis on abiks nii mõõtmise tellijale, tegijale kui ka järelevalvajale mõõtmisprotsessi ja selle tulemuste mõistmiseks. Kui selle juhendi 32 lk.läbi loete siis Palju õnne! 

                   Radooni mõõtmise juhend: https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf                                       

                             Radooni mõõtmise juhend mõõtmise või detektori tellijale lihtsustatud kujul.

Aasta keskmise radoonitaseme mõõtmiseks peab teostama pikaajalise mõõtmise mille kestus on vähemalt 2 kuud.

  Pikaajaline meetod on ainus aktsepteeritav, sest ruumiõhu radooni aktiivsuskontsentratsioon kõigub tundide, päevade ja aastaaegade lõikes, sõltudes nii meteoroloogilistest tingimustest kui ka ruumide kasutusest. Lisaks soodustavad külmunud maapind ja lumikate hoone ümber radooni liikumist hoonesse hoonealuse külmumata pinnase kaudu. Kütteperioodil avatakse ka vähem uksi ning aknaid, mistõttu väiksema radoonisisaldusega välisõhu juurdevool on piiratud. Aasta keskmise kontsentratsiooni hindamiseks peab mõõtmine kestma vähemalt kaks kuud, kusjuures vähemalt pool mõõteperioodist peab langema talve- või kütteperioodile. Mõõtmise ajal peab ruumide kasutus olema tavapärane. Järjestikuste päevade arv, mille jooksul ruume ei kasutata, ei tohi ületada 20% valitud mõõteperioodist. Vastasel korral tuleb mõõteaega pikendada.

  Kahe detektori kasutamine on enamasti piisav, et mõõta radooni tase korteris, eramajas ja teistes kuni 200 m² pindalaga hoonetes. Suuremate hoonete korral (koolid, tööstushooned, büroohooned jmt) võib mõõtmisteks vaja minna suuremat arvu detektoreid. Vajaminevate detektorite täpne kogus arvutatakse lihtsalt- iga 200m2 kohta 1 detektor. Detektorite arv tuleb märkida ka tellimusvormile ja vastavalt muutub mõõtmise maksumus. 
  Siseruumide radoonisisalduse mõõtmiseks kasutatavad detektorid on pakitud õhutihedasse alumiiniumkotti ning saadetakse tellijale posti teel (kui ei ole kokku lepitud teisiti). Detektoreid on väga lihtne paigaldada ning need ei sega igapäevaseid toimetusi. Pärast mõõteperioodi lõppu saadab tellija detektorid  tagasi posti teel. Pärast analüüsimist väljastatakse saadud tulemuste kohta mõõteprotokoll.
   Mõõtmised peaksid kestma vähemalt kaks kuud ajavahemikul oktoober-aprill.
Mõõtmiskoht Elukohas tuleb mõõtmine teha vähemalt kahes enamkasutatavas ruumis, näiteks magamistoas ja elutoas. Ei ole soovitav teha mõõtmisi magamistubades, mille aken hoitakse öösel avatuna. Kui majal on mitu korrust, mille ruumid on pidevalt kasutuses töö- või eluruumidena, tuleb mõõtmine teha igal korrusel. Kui keldrikorrusel olevaid ruume kasutatakse töö- või eluruumidena, tuleb mõõta ka seal. Töökohtadel ja avalikes hoonetes tuleb mõõtmised teha esimesel korrusel ja keldrikorrusel, kui seal paiknevad inimeste tööruumid. Mõõteseade tuleb panna igasse ruumi, mille ventilatsioonisüsteem on erinev. Suurtesse ruumidesse tuleb panna üks seade iga 200 m² kohta.
  Detektori paigaldamine Siseruumide integreeritud mõõtmisel ei paigaldata detektorit põrandale, vaid vabale pinnale 1– 2 m kõrgusele põrandast, arvestades järgmist: a) detektor tuleb paigutada vähemalt 25 cm seinast eemale; b) detektor tuleb paigutada eemale soojusallikatest (radiaator, ahi, elektriseadmed, televiisor, otsene päikesevalgus jne), veevärgi väljalaskeavadest (pritsmete oht) või kondensatsiooniallikast, rasva allikast ning aladest, kus toimub pidev liikumine, ustest ja akendest ning ventilatsiooniallikatest; c) mõõtmise asukoht peab olema kogu mõõtmise vältel sama, mõõtmist ei tohiks segada ega katkestada (raamatute jms esemete kukkumine detektorile, ehitustööd jne); elanikele tuleb anda juhiseid, et vältida mõõtmistingimuste muutumist; d) tuleb vältida detektori kahjustamist.
  Ajapikku võivad tekkida hoone vundamenti näiteks praod, mille kaudu radoon maapinnast tööruumidesse pääseb. Seetõttu tuleks mõõtmisi korrata vähemalt iga 5 aasta järel.

  Lühiajalisi integreeritud või pidevmõõtmisi kasutatakse hoone radoonitaseme kaardistamisel ning radoonivähendamisetööde käigus vähendamismeetme rakendamise efektiivsuse vahetuks kontrolliks. Vähendamismeetme tõhususe püsivuse üle otsustamiseks on siiski vajalik pikaajaline mõõtmine.
  Pidevmõõtmine toimub elektroonilise mõõteseadmega (radoonimonitoriga). Mõõtemeetodit kasutatakse juhul, kui õhuproovi radooni aktiivsuskontsentratsioon on suurem kui 10 Bq/m3. Õhuproovi kogumine võib olla aktiivne (õhk pumbatakse seadmesse) või passiivne (õhk pääseb mõõtekambrisse ilma lisaseadmeid kasutamata).
 Pidevmõõtmise lühikirjeldus Mõõtmine tuleb teha järgmiselt:
a) mõõtja valib mõõtmiskoha ja käivitab radoonimonitori. Kui mõõtja ei paigalda või ei eemalda monitori ise, antakse selleks juhis.

b) mõõtmisel täidetakse ankeet;
c) registreeritakse monitori asukoht ja sisselülitamise aeg (kuupäev ja kellaaeg);
d) mõõtmise ajal tagatakse, et monitorile ei satuks esemeid, mis võiksid takistada õhuvoolu vaba liikumist monitori ning välja;
e) monitori paigaldaja lülitab välja monitori ja registreerib väljalülitamise aja (kuupäev ja kellaaeg);
f) mõõtja kannab andmed monitorist üle arvutisse;
g) arvutatakse keskmine aktiivsuskontsentratsioon;
h) koostatakse mõõtmisaruanne ja edastatakse tellijale.

 Pidevmõõtmisega radooni aktiivsuskontsentratsiooni määramiseks kasutatakse radoonimonitori, mis registreerib radooni aktiivsuskontsentratsiooni ajas. Seade registreerib kindlaks määratud ajavahemikes keskmised tulemused kogu mõõteperioodi vältel. Salvestatud mõõteandmete alusel on võimalik arvutiprogrammi abil esitada radooni kontsentratsiooni kõikumist iseloomustav graafik. Pikaajalisel mõõtmisel jäetakse monitor mõõtma vähemalt kaheks kuuks.
Lühiajalisi mõõtmisi võib teha aasta ringi. Lühiajalisel mõõtmisel valitakse mõõteperioodi pikkus sõltuvalt mõõtmise eesmärgist ja kasutatavast mõõteseadmest.


UA-184172046-1